Marutõve kassi hammustus on surmav oht, mis aga ei avaldu kohe, vaid areneb aja jooksul. Alguses võib ohver tunda end normaalselt, kuid seejärel halveneb olukord kiiresti. Marutõvega kassi või isegi marutaudiriskiga kassi hammustuse või kriimustuse korral tuleb haiguse arenemise vältimiseks kohe tegutseda.
Kas marutaudi võib saada kassihammustusest või kriimustusest? Marutaudiviirust leidub nakatunud looma ajus ja süljes ning see võib sattuda hammustuse kaudu inimese vereringesse. Seega on kassilt marutaudi nakatumise oht olemas järgmistes olukordades:
- Hammustuse ajal (eriti väikese kihva kriimustuse tõttu).
- Läbi kriimu, kui kassil oli küünistel marutaudiviirus (mis võis sinna sattuda ka sülje kaudu).
- Marutaudiviirus võib esineda kassi käppadel, kui ta on neid lakkunud. Nakatumine tekib siis, kui kass puudutas omaniku kätel või jalgadel (või mis tahes inimese kehaosal) kriimustusi või haavu.
- Kriimustatud naha lakkumisel.
Erilist tähelepanu tuleks pöörata marutaudi edasikandumise probleemile kriimustuse kaudu. Viirusse nakatunud kodukass võib selle omanikule edasi anda ka ilma hammustuseta. Selleks piisab, kui kass lakub kätt, millel on kriimustus peal, mis ei pruugi olla isegi kassiga seotud. Seetõttu ei pruugi peremees olla teadlik oma staatusest viirusekandjana, mis võib viia traagiliste tagajärgedeni.
Enamasti kandub marutaudi aga kassilt inimesele just hammustuse kaudu, eriti kui kass on ägedas haigusseisundis. Agressiivses olekus marutaudis kass võib hammustada mitut inimest korraga, mõnikord isegi ilma nähtava põhjuseta.
Marutaud ei levi õhus olevate tilkade ega muude kehavedelike, välja arvatud sülje kaudu. See on hea uudis. Ainuüksi marutõbisevat looma silitades ei riski sa nakatuda.
Kui rääkida marutaudi ülekandumisest loomadelt inimestele, võivad kassid kujutada endast suuremat ohtu kui koerad, hoolimata asjaolust, et enam kui 90% inimeste marutaudi juhtudest tekib koera hammustuste tõttu. Kasside oht seisneb selles, et kui kodukass õue läheb, on tavaline, et naaseb koju kriimude ja sinikatega. Sageli arvavad omanikud, et nende lemmikloom lihtsalt "tülles" mõne teise naabruses elava kassiga territooriumi või millegi muu pärast. Tegelikkuses võis kassi hammustada aga marutõbine loom ja nüüd muutub ta ise potentsiaalseks viiruseallikaks.
Marutaudi märgid pärast kassihammustust ei ilmne kohe ja võivad ilmneda ainult siis, kui kass on nakatunud. Sümptomid ei ilmne tavaliselt kohe ja võivad tekkida inkubatsiooniperioodil, mis harvadel juhtudel võib kesta aasta, kuid sagedamini 1 nädal kuni 3 kuud pärast kokkupuudet.
Marutaudi sümptomid võivad avalduda mitmel viisil. Üks levinumaid stsenaariume on selle haigusega sageli seotud vägivaldne vorm. Selle vormiga inimestel esinevad tüüpilised marutaudi tunnused on järgmised:
- Sügelus ja valu hammustuse kohas, mis võib ilmneda isegi juba paranevale haavale.
- Palavik.
- Peavalu.
- Üldine nõrkus.
- Söögiisu ja seedehäired.
- Depressioon ja ärevus.
- Suurenenud tundlikkus müra ja ereda valguse suhtes.
- Hüdrofoobia (hirm vee ees, neelamisraskused, mõnikord neelu / kõri spasmid vee mainimisel).
- Põnevuse ja agressiooni rünnakud.
- Hallutsinatsioonid.
- Krambid
- Liigne süljeeritus.
Niipea, kui ilmnevad isegi esimesed marutaudi sümptomid, on inimest peaaegu võimatu päästa. Ta paigutatakse haiglasse, kus mööduvad tema viimased päevad. Marutaudiviirus halvab aju ja inimene sureb, enamasti hingamiskeskuse või südame seiskumise tõttu.
Marutaudi sümptomid on erinevad ja sõltuvad selle vormist. Marutaudil on kolm peamist vormi: lokkav, paralüütiline ja ebatüüpiline. Suurvorm on tavaliselt kergesti diagnoositav, kuid peaaegu 30% juhtudest esinev paralüütiline vorm jääb sageli diagnoosimata, rääkimata ebatüüpilisest vormist. Probleem on selles, et puuduvad spetsiifilised testid marutaudi diagnoosimiseks enne sümptomite ilmnemist. Diagnoos põhineb kliinilistel tunnustel ja järelkontrollil, kuid kui sümptomid on kas kerged või ebatüüpilised, ei pruugi arstid kahtlustada marutaudi ja seetõttu ei viida läbi asjakohaseid uuringuid. Seda aspekti saab illustreerida järgmise juhtumiga.
Naine läks puhkama Nepali, kus teda hammustas väike armas kutsikas. Algul ei pidanud ta sellele erilist tähtsust, kuid pärast Iirimaale naasmist pöördus ta arsti poole, sest hammustuse kohas tekkis tõsine põletik. Arst kirjutas talle välja salvi, mis aitas haava paraneda. Kuid 1,5 aastat hiljem, olles juba Lätis, sattus naine haiglasse diagnoosiga "istmikunärvi kinnijäämine", kuna tema sümptomid meenutasid seda haigust. Ta hakkas vett nähes lämbuma või püüdis sülge alla neelata, mis viitas veehirmule. Patsient ise kahtlustas tol hetkel marutaudi olemasolu, kuid arstid otsustasid, et tal on hüsteerilised sümptomid. Patsient viidi psühhoneuroloogiahaiglasse. Seal pandi veel üks diagnoos - äge psühhoos. Peagi naine suri kopsuturse tõttu. Surmajärgne diagnoos kinnitas marutaudi esinemist.
Sarnased olukorrad tekivad meditsiinitöötajate ebapiisava teadlikkuse tõttu sellest haigusest ja valvsuse puudumisest, eriti piirkondades, kus marutaudi praktiliselt ei esine, nagu Euroopas. SRÜ, Aasia ja Aafrika riikides, kus olukord marutaudiga on ebasoodsam, on meditsiiniline diagnoos tavaliselt ettevaatlikum.
Kui kannatanule õigeaegselt abi ei anta ja marutaudi sümptomid on juba ilmnenud, on suremus 99%, mis tähendab, et peaaegu kõik haiged surevad. Marutaud on surmav haigus ja seda ei ole võimalik ravida. Ainus, mida saab teha, on selle esinemist ennetamise teel ära hoida.
Statistika järgi aga ei otsi SRÜ riikides 65% mets- või koduloomade käest hammustada saanud inimestest üldse arstiabi. Veel 22% taotleb, kuid keeldub vaktsineerimisest. Veel 9% katkestab vaktsineerimiskuuri teadmata põhjustel. Sellest järeldub, et vastutus marutaudi võimaliku väljakujunemise ja sellele järgneva surma eest lasub ohvritel endil. Isegi haavatavate piirkondade, näiteks näo ja pea hammustuste korral võib vaktsineerimise alustamine mõne tunni jooksul ära hoida marutaudi teket.
Ennetustöö saab lõpetada vaid siis, kui inimest hammustanud looma laboratoorsed uuringud kinnitavad marutaudi puudumist või kui kodukoerad ja -kassid on Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel terved kauem kui 10 päeva karantiini. Ennetust ei saa oma suva järgi katkestada.
Hammustuste vältimine
Marutaudi saab ennetada nii enne kui ka pärast hammustust. Enne hammustamist soovitatakse inimestele, kes kuuluvad riskirühma, sealhulgas:
- Loomaarstid.
- Põllumajandustöölised.
- jahimehed
- Kodutute loomadega kokku puutuvad loomakaitsjad.
- Loomade varjupaikade ja loomaaedade töötajad.
- Reisijad, kes külastavad kõrge marutaudi esinemissagedusega piirkondi.
- Inimesed, kes töötavad laborites marutaudiviirusega.
Nende rühmade esindajate jaoks viiakse läbi vaktsineerimine, mille eesmärk on vältida marutaudiviiruse võimalikku sattumist verre.
Kui te ei kuulu riskirühma, ei ole enne hammustust ennetav vaktsineerimine vajalik. See aga ei tähenda, et riske võiks ignoreerida isegi suurtes linnades, kus metsloomi näib praktiliselt puuduvat. Marutaudi nakatumise oht on olemas isegi sellistes tingimustes.
Niisiis, kuidas saate vältida marutaudi nakatumist, arvestades, kuidas see ohtlik haigus loomadelt inimestele edasi kandub ja millised on võimalikud nakkusallikad?
- Kodukoeri on vaja vaktsineerida, sest nad käivad õues ja võivad kokku puutuda teiste loomadega. Alati ei ole vaja kasse vaktsineerida, eriti kui nad elavad eranditult korteris ega puutu kokku teiste loomadega. Kui teil on aga majas koer, tuleks vaktsineerida ka temaga koos elav kass.
- Kui teie kass satub riskirühma, näiteks käib õues, elab eramajas või maal, puutub kokku närilistega või majas on nahkhiirte oht, siis tuleb sellist kassi igal aastal vaktsineerida.
- Arvestades marutaudi edasikandumise viise, püüdke välistada metsloomadega kokkupuute võimalus.
- Pidage meeles, et marutaudi nakatumine on võimalik kriimustuste kaudu, seega vältige olukordi, kus teised kassid võivad teie nahka kahjustada. Ärge mängige ega suhelge kassidega, keda te ei tunne, isegi kui nad elavad teie kodu lähedal. Näiteks mõnikord püüavad inimesed metsikuid kassipoegi toita või pai teha ja neid võidakse hammustada. Kuigi nendel kassipoegadel ei pea olema marutaudi, on oht olemas, mistõttu võib sellistes olukordades olla vajalik ennetamine. Kasside toitmine veranda all, kuigi see on hea asi, ei vaja füüsilist kontakti – lihtsalt jäta toit maha ja jaluta minema.
Oluline on meeles pidada, et marutaudi on alati surmav haigus ja seda ei ole võimalik ravida. Kui inimene on nakatunud, on ta määratud surema. Seetõttu on selle ohtliku haiguse ennetamine ja selle arengu ennetamine lihtsam ja olulisem. Ja ärge unustage, et marutaudi olukord Aasias, Aafrikas ja SRÜ riikides on halb, seega olge valvsad.
Asenda Visnovka
Vaatasime teiega üle marutaudiga seotud peamised aspektid, selle ohtlikkus, levikuviisid, ennetus- ja ennetusmeetmed. Nagu näete, on marutaudi surmav haigus ja seda ei saa ravida, seega on nakkuste ennetamisel ja lemmikloomade vaktsineerimisel inimeste tervise säilitamisel ülioluline roll. Metsloomade ja võõraste kassidega suhtlemisel on oluline võtta ettevaatusabinõusid. Varajane arstiabi pärast loomahammustust või kriimustust võib päästa inimese elu. Üldiselt aitab nakatumisviiside ja ennetusmeetmete tundmine vältida marutaudiohtu ja selle tagajärgi. Hoolitse enda, sugulaste ja nooremate vendade eest!
Levinumad küsimused ja vastused teemal: Kuidas toimida, kui kass, kes võib olla marutaudi nakatunud, hammustas või kriimustab?
Marutaud on surmav viirushaigus, mis võib edasi kanduda loomadelt inimestele ja on alati loomale surmav ning kujutab endast suurt surmaohtu inimestele ilma vaktsineerimata.
Marutaudi võib edasi kanduda marutaudiviirusega nakatunud loomade hammustuste ja kriimustuste kaudu. Mõnes olukorras piisab, kui kass lakub keelega inimese lahtist haava/kriimustust, et inimene oleks marutaudi nakatunud.
Iga imetaja võib olla marutaudi allikas, kuid kõige levinumad on koerad, kassid, rebased ja skunksid.
Ennetamine hõlmab lemmikloomade vaktsineerimist, metsloomade ja võõraste kassidega kokkupuutumise vältimist ning hammustuse järel kohest arstiabi otsimist. Inimesed, kellel on marutaudi oht, peaksid end regulaarselt vaktsineerima marutaudi vastu.
Sümptomiteks võivad olla sügelus ja valu hammustuskohas, palavik, peavalu, depressioon, agressiivsus ja muud neuroloogilised ilmingud.
Ei, marutaudil puuduvad ravimeetodid ja patsient sureb alati.
Pöörduge viivitamatult oma arsti poole riskianalüüsi tegemiseks ja vajadusel alustage vaktsineerimist.
Jah, kass võib marutaudi edasi kanda haava lakkumise või kriimustuste kaudu.
Kui kass elab õues, puutub kokku metsloomadega või on riskitsoonis, on vaktsineerimine kohustuslik.
Viivitamatult võtke ühendust oma veterinaararsti või loomakontrolliteenistusega ja isoleerige loom, et vältida viiruse levikut.
Väljaande autor
Soovitame teil oma äranägemise järgi lugeda ja võtta teadmiseks kõik meie portaalis olevad järeldused. Ärge ise ravige! Oma artiklites kogume uusimaid teaduslikke andmeid ja tervisevaldkonna autoriteetsete ekspertide arvamusi. Kuid pidage meeles: ainult arst saab diagnoosida ja määrata ravi.
Portaal on mõeldud kasutajatele vanuses üle 13 aasta. Mõned materjalid ei pruugi sobida alla 16-aastastele lastele. Me ei kogu alla 13-aastaste laste isikuandmeid ilma vanemate nõusolekuta.
