Kasside intelligentsus – kas neil on intelligentsus ja milline on nende IQ?

Intelligentsus võimaldab loomadel teavet meelde jätta ja kasutada seda probleemide lahendamiseks või eesmärkide saavutamiseks. On arvamus, et kassidel on palju madalam õppimisvõime kui näiteks koertel, sest neid ei taheta nii väga koolitada. Aga kas tõesti? Sellest artiklist saate teada, milline on kassi intelligentsus ja IQ, milline on lemmikloomade aju ja kuidas see on paigutatud.

Nagu uuringud on näidanud, on kasside intelligentsus hästi arenenud ja võib avalduda looma käitumise ja võimete erinevates aspektides. See muudab lemmikloomad huvitavateks objektideks ja annab neile võimaluse õppida erinevaid oskusi.

Kassi aju

Uurimistöö käigus selgitasid teadlased välja, et neljajalgse looma aju on umbes 5 cm pikk ja kaalub umbes 30 grammi. Kui võrrelda aju suurust looma suurusega, siis võib öelda, et see moodustab 0,91% kogu kehamassist.

Eksperdid on kasside intelligentsust uurinud pikka aega - alates 1970. aastatest. Tähelepanuta ei jäänud ka paljud teised selgroogsed – varesed, delfiinid, ahvid, elevandid jne. On oletatud, et looma intelligentsus on otseselt seotud aju suurusega. Mida suurem see on kogu kehamassi suhtes, seda keerulisemaid ülesandeid suudab inimene lahendada. Selle teooria kohta pole aga praegu teaduslikke tõendeid.

Kasside aju struktuur

Kassi aju ehitus meenutab inimese oma. Sellel on kaks poolkera, väikeaju, pagasiruumi ja viis osa - pikisuunaline, tagumine, keskmine, vahepealne ja eesmine.

Looma aju vastutab nii visuaalse kui ka helilise teabe töötlemise eest. Kõik kehaosad suhtlevad üksteisega, mis võimaldab kassil ümbritsevat maailma tajuda ja selle ümber toimuvatele sündmustele vastavalt reageerida. Aju osakonnad on seotud teiste süsteemidega, eriti närvisüsteemiga. See võimaldab tagada keha erinevate funktsioonide töö järjepidevuse.

Uuringud on näidanud, et kassi aju nägemiskoor on rohkem arenenud kui näiteks inimesel. See on osa poolkeradest ja tagab vastavalt visuaalse teabe tajumise. Seda asjaolu seletab jahipidamise oskus ning vajadus keskkonna kiire ja täpse analüüsi järele. Vuntsidega lemmikloomadel on lai vaateväli ja võime keskenduda oma pilku liikuvatele objektidele. Nad suudavad märgata muutusi keskkonnas ja reageerida neile palju kiiremini kui inimesed. Lisaks on meie lemmikloomadel võime näha pimedas ja eristada halle toone, mis teeb neist suurepärased ööjahimehed.

Alloleval fotol näete, milline näeb välja kassi aju.

Mis on kassi intelligentsus?

Meie õpilastel on arenenud intelligentsus. Kassid on võimelised oma keskkonda õppima, tajuma ja sellega kohanema. Neil on hea mälu ja nad mäletavad erinevaid pilte, helisid ja lõhnu. Uuringud on tõestanud, et lemmiklooma jaoks olulisi sündmusi võib mäletada umbes kümme aastat, see tähendab kogu tema elu. Kassi intelligentsus võimaldab tal meeles pidada inimeste nägusid, samuti tunda ära sugulasi ja teisi loomi, kellega on kunagi suheldud.

Lemmikloomadel on ka intuitsioon ja nad suudavad adekvaatselt reageerida muutustele keskkonnas. Nad oskavad lahendada vajalikke ülesandeid ja leida võimalusi eesmärkide saavutamiseks.

Kassid tajuvad ja analüüsivad inimese kõnet ja žeste ning on ka suhtlemis- ja empaatiavõimelised. Õige lähenemise korral saavad lemmikloomad õppida käsklusi ja nippe, aga ka käitumisreegleid majas. Kui aga võrrelda neid koertega, siis võib julgelt väita, et nad on vähem istuvad ja ei taha liiga kaua sama ülesannet täita, tüdinevad nad sellest protsessist kiiresti. Seetõttu peaksid kasside koolitused olema võimalikult lühikesed.

Kasside IQ

Viidi läbi uuring, mille käigus selgus, et kasside IQ on sama, mis kolmeaastastel lastel. Kuid ärge arvake, et kassid on sama abitud. Asi pole üldse selles. Täpsemalt, võrdluse aluseks on vaid kolmeaastaste laste vaimsed võimed — sel perioodil areneb inimestel nn sensomotoorne intelligentsus ehk keele omandamise staadiumis intelligentsus.

Intelligentsus võimaldab kassil teavet õppida ja meelde jätta.

Kassidel on suurepärane liigutuste koordineerimine, nad mäletavad teid, mida nad pidevalt kõnnivad ja kosmoses navigeerivad. Neil on hästi arenenud intuitsioon, mis aitab neil kohaneda erinevate olukordadega.

Oluline on märkida, et kasside IQ võib loomati erineda ja sõltub erinevatest teguritest, nagu tõus, kasvatus, geneetika ja keskkond. Mõned kassid võivad olla intelligentsemad või treenitavamad kui teised. Kuid üldiselt on neil kõigil üsna kõrge intelligentsus, mis võimaldab edukalt suhelda ümbritsevate inimeste ja loomadega.

Kassi intelligentsus võrreldes inimesega

Kassi ja inimese IQ võrdlemine pole täiesti õige. Lõppude lõpuks, erinevalt lastest, ei õpi kassipojad kunagi kasvades rääkima. Igal juhul võib aga kokkuvõttes öelda, et lemmikloomade intelligentsus on väga hästi arenenud. Kassil on õppimisvõime ja õige lähenemisega suudab ta edukalt demonstreerida erinevaid nippe.

Pole võimalik täpselt öelda, milline on kasside IQ.

Lõppude lõpuks saab sellise testi läbida ainult inimene. Temperamendi ja käitumise iseärasuste tõttu ei ole kassid nii valmis "katseloomadeks" saama, mistõttu ei olnud võimalik katseid teha laboritingimustes.

Etteruttavalt võib öelda, et neljajalgsed, nagu ka inimesed, saavad elukogemust ja teadmisi ümbritsevat maailma jälgides ja sellega suheldes. Näiteks õpivad loomad uksi avama ja sulgema, oskavad leida oma mänguasju, käia õiges kohas tualetis jne. Kõiki neid oskusi suudavad nad säilitada kogu elu. Täpselt nagu inimesed.

Kassidel on hea võime meeles pidada negatiivseid emotsionaalseid sündmusi, mis on seotud konkreetsete kohtade või olukordadega. Nad võivad seostada teatud koha, näiteks loomaarsti kabineti, stressi või ebamugavustundega. Seetõttu võib kass sarnaste olukordadega silmitsi seistes hakata vastupanu osutama ja end varjata.

Kas kassidel on madalam IQ kui koertel?

Kui teooriale, et mida/mida suurem on aju maht, seda targem loom, oleks tõendeid, siis kahtlemata võiks kindlalt väita, et koerad on palju targemad kui kassid. Kuid tegelikkuses on koera arenenum intelligentsus evolutsiooni tulemus.

Kui meenutada Darwini loodusliku valiku teooriat, võib öelda, et evolutsiooniprotsessis kasutasid koerad oma intellektuaalseid võimeid sagedamini, sest nad suhtlesid inimestega, teenisid neid, täites väga erinevaid ülesandeid. Kassid kodustati hiljem, pealegi ei kasutanud inimesed neid erinevatel praktilistel eesmärkidel. See oli põhjus, miks kasside intelligentsust kasutati ainult nende enda ülesannete lahendamiseks, näiteks toidu hankimiseks. Seetõttu ei meeldi neile väga inimeste asju ajada ilma erilist huvi üles näitamata koolitusele.

Kassi ja koera vajadused erinevad oluliselt, needki on kujunenud aastasadade jooksul. Esimesed eelistavad veeta aega vaikselt, koerad on aga aktiivsemad ja liikuvamad. Lisaks inimestega suhtlemisele vajavad nad rohkem nende tähelepanu. Enamik kasse suhtub rahulikult sellesse, et omanik käib terve päeva tööl. Koerad ei ole sageli õnnelikud liiga pikkade äraolekute üle.

Kuidas hinnata oma lemmiklooma IQ-d?

Lemmikloomade jaoks on mitmeid teste, mis võimaldavad teil hinnata nende intelligentsuse taset. Näiteks võid kassi ette panna lahtise kilekoti. Peate veenduma, et ta märkas teda, ja seejärel hakkama vaatama.

Kui lemmikloom läheneb objektile ja tunneb selle vastu huvi, anna talle 1 punkt. Kui kass hakkab kotti nuusutama, käppadega katsuma, siis saad koheva "varasalka" lisada veel 1 punkti. Üliõpilasele, kes näitab üles suurenenud uudishimu ja vaatab pakendi sisse, saab korraga 2 väljateenitud punkti. Kui lemmikloom läks sisse ja siis õnnestus sealt välja saada, saab talle korraga anda 3 punkti. Kui kass läheb sisse ja jääb sinna ning siis tuleb ise välja, saab ta samuti 3 punkti.

Mida rohkem punkte kass lõpuks saab, seda kõrgem on tema intelligentsuse tase.

Mälu

Meie karvastel sõpradel on päris head mälestused. Kassid mäletavad hääli ja helisid. Ja ka inimeste näod. Näiteks võivad nad reageerida toidupurgi avamise helile või võtmete kõlisemisele, mis tähendab, et omanik on koju naasnud. Nad mäletavad, millal nende omanikud tavaliselt süüa annavad, teavad, kus on nende kandik.

Kassidel on hea ruumimälu ning nad mäletavad marsruute ja kohti. Nad teavad, kus on nende lemmik puhkepaik ja kus nad tavaliselt magavad.

Mõned uuringud näitavad ka, et lemmikloomadel on ka episoodiline mälu. Nad võivad mäletada teatud hetki oma elust ja kasutada seda teavet edaspidiste otsuste tegemiseks. Näiteks kass ei pääse tõenäoliselt tolmuimeja lähedale, kui ta kunagi selle tugeva müra pärast ära ehmatas. See negatiivne kogemus jääb talle kogu eluks mällu.

Üldiselt on loomadel hästi arenenud mälu ning nad on võimelised teavet meelde jätma ja kasutama. See aitab neil kohaneda uute olukordade ja keskkonnaga.

Emotsionaalne intelligentsus

Emotsionaalse intelligentsuse all mõistetakse võimet ära tunda nii enda kui ka ümbritseva keskkonna emotsioone. Kassid on võimelised mõistma ja väljendama oma tundeid, samuti oskavad õigesti reageerida nende omanike emotsionaalsele seisundile. Meie lemmikloomad võivad tunda rõõmu, kurbust, hirmu ja isegi kaastunnet. Nad suudavad tabada omaniku tuju ja läheneda talle, et teda toetada ja lohutada.

Kassid näitavad üles ka emotsionaalset kiindumust oma omanikega ja võivad kogeda intensiivset leina nende puudumise või kaotuse pärast. Veelgi enam, intelligentsus võimaldab neil emotsionaalsel tasandil suhelda teiste loomade ja inimestega, leida ühist keelt ja luua sidemeid. Kõik need omadused teevad kassidest mitte ainult ideaalsed lemmikloomad, vaid ka suurepärased elukaaslased.

Kuidas arendada lemmiklooma intelligentsust?

Omanik saab kahtlemata arendada oma lemmiklooma intelligentsust. Selles aitavad teda igasugused mängud ja treeningud. Trikkide pidev kordamine ja järkjärguline komplitseerimine võimaldavad kassil arendada vaimseid võimeid ja loogilist mõtlemist.

Mängige oma kassiga interaktiivseid mänge. Need võivad olla mõistatused, peitus või ülesanded, mille puhul lemmikloom peab spetsiaalsetest struktuuridest maiustusi leidma ja hankima. Sellised "tunnid" nõuavad kassi vaimset tegevust ja aitavad arendada tema intelligentsust. Tunde saab pidada iga päev.

Ärge unustage füüsilist aktiivsust. Regulaarne treenimine aitab parandada vereringet, see on kasulik eelkõige lemmiklooma ajule ning aitab kaasa looma üldisele tervisele ja heaolule.